TUTVUSTUS JA ASUKOHT

Kõo vald asub Viljandimaa põhjaosas. Piirinaabriteks on Kolga-Jaani vald, Suure-Jaani vald ja Võhma linn Viljandimaal, Türi ja Imavere vald Järvamaal, Põltsamaa vald Jõgevamaal.
 
Kõo vallas on välja arenenud kolm suuremat keskust: Kõo, Koksvere ja Pilistvere. Peale nende asub vallas veel 12 küla. Valla keskus ja vallamaja asuvad Kõos.
 
Kaugus maakonnakeskusest on 38 km ja pealinnast 143 km.
 
Vallas elab statistikaameti andmetel 01.01.2016 seisuga 1057 inimest.
 
Kõo valla  pindala on 149,5 km2.
 
Tähtsamatest maanteedest läbivad Kõo valda Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia ja Põltsamaa -Võhma maantee.
 
Kuna valla majandus baseerub põhiliselt põllumajanduslikul tootmisel on suuremateks tööandjateks põllumajanduslikud osaühingud (OÜ Mangeni PM, OÜ Kõo Agro). Suurimaks tööandjaks vallaelanikele on ka Kõo Vallavalitsus oma allasutustega ( kool, lasteaed, hooldekodu, raamatukogud, rahvamaja, vallavalitsus).
 
Kõo vallal on 40-kohaline lasteaed, 78 õpilasega Kirivere kool, Pilistvere hooldekodu 26 hoolealusega, 2 raamatukogu.
 

AJALUGU

Vallad kogukondliku omavalitsusüksusena loodi Liivimaal 1819.a. talurahvaseadusega. Kindlam alus kogukondlikule omavalitsusele pandi 1866.a. vallakogukonnaseadusega, mis püsis kuni 1937.aastani uue vallaseaduse kehtimahakkamiseni.
1866.a. seaduse järgi oli kogukonnaliikmete alammääraks 2000 hinge. Väiksemad kogukonnad liideti. 1871.aastal oli Viljandimaal 79 valda, 1899.a. 54 valda, 1908.a. 49 valda, 1921.a. 44 valda, 1934.a. 36 valda, 1938.a. 34 valda.
Suur valdade vähenemine toimus 1871. ja 1899.a. vahel.
Kõo Vallavalitsus arutas juba 1891. aastast Arussaare valla soovi ühineda Kõo vallaga. Kohus oli juba ammu ühine. Miks Kõo vald ei soovinud enda juurde Arussaare valda? Sellest avalikult ei saanud rääkida, aga üheks põhjuseks oli, et Arussaare küla elanikud olid läinud vene õigeusku, et maad saada. Arussaarde ehitati kroonu kulul vene õigeusu kirik 1873. aastal ja õigeusu kihelkonnakool.
Kõo Vallavalitsus ei olnud rahul Liivimaa kindralkuberneri ukaasiga liita Arussaare vald Kõo valla külge. Ainult Venemaa senat oleks saanud kuberneri korraldust muuta, aga vaevalt see organ oleks üldse hakanud arutama ühe väikese Liivimaa valla protestiavaldust.
Kõo vallaga on ühendatud endised Loopre, Pilistvere ja Arussaare vallad. Kõo vallavanem võttis vastavalt vallavanemalt ametiraha ja pitsati: Pilistverest 8.02.1897.aastal, Looprest 10.02.1897.aastal (aluseks Viljandi jaoskonna talurahva asjade komissari käskkiri 28.01. 1897 nr.164).
Arussaare valla suhtes kaebas Kõo vald senatisse, kuid tagajärjetult. 13. septembril 1897. aastal nõustus Kõo volikogu Arussaare valla liitmisega Kõo valla külge. Pitsat ja ametiraha on Arussaare vallavanemalt üle võetud 20.11.1897. aastal. Kuigi Kõo ja Arussaare valla ühendamine oli nagu sundabielu, soodustas see kogu piirkonna kiiremat arengut nii majanduse kui kultuuri alal.
Kõo valla naaber kirdes ja idas on pikal maa-alal Põltsamaa vald, kagus ja lühikeses lõunalõigus Kolga-Jaani vald, edelas ja läänes on pikk kokkupuude Olustvere vallaga, Võhma linnaga loodekaares on pikalt-pikalt üleaedseks Kabala vald ning põhjas mõne kilomeetri pikkuselt naabriks Imavere vald.
Vallad tekkisid mõisate piires. Nii hõlmas Kõo vald algul Kõo mõisa maa-ala ja kandis mõisa järgi Wolmarshofi nime. Kuna Kõo oli kroonumõis, siis oli ka vald kroonuvald. Pilistvere oli kirikuvald.
1897. aastal liideti Kõo vallaga Loopre, Pilistvere ja Arussaare vallad.
Kõo valda loeti vanasti majanduslikult Põhja-Viljandimaa südameks. Moreentasandikul olid viljakad põllud, millest tingituna oli asustus tihe.
1934. aasta rahvaloendusel oli Kõo vallas 3523 elanikku, seega oldi Viljandimaa rahvarikkaim vald. Valla territoorium oli siis 139 km2 , seega elas igal ruutkilomeetril 25,4 inimest. See on tunduvalt rohkem kui Viljandimaa keskmine 18,5 elanikku. Seejuures oli maakonnas maaelanikke (ilma Viljandi ja Põltsamaa linna ning Mustla ja Suure-Jaani alevita) ainult 14,4 elanikku ruutkilomeetri kohta. Lisaks külade tihedusele tõstsid rahvaarvu tublisti Võhma ja Pilistvere alevikud. Võhma alevikus oli 1934. aastal 566 elanikku.
1934. aastal oli Kõo vallas talundeid ja elamuid 756, nende kasutada 14072 ha, millest põllu- ja aiamaad 3604 ha (25,6%).
Eesti NSV-s asutati 1945. aastal valdade allüksustena külanõukogud, maarajoonide moodustamisega sügisel 1950 vallad kaotati. Kaotati ka Kõo vald.
1950. aasta 26. septembril Suure-Jaani rajooni tekkimise ajal oli praeguse Kõo valla territooriumil 3 külanõukogu: Mõisaküla, Venevere ja Soomevere. 1945. aastal moodustatud Mõisaküla külanõukogu nimetati ümber Kõo külanõukoguks 1960. aastal.
Kõo piirkond on olnud aastatel 1950- 1959 Suure-Jaani ja 1960-1962 Põltsamaa rajooni all, 1963. aastast Viljandi rajoonis.
Pärast Eesti taasiseseisvumist alanud haldusreform on kaotanud senised rajoonid ja külanõukogud ning nende asemele on moodustatud maakonnad (1990.a.) ja omavalitsusliku staatusega vallad.
Kõo külanõukogu sai valla staatuse 7. mail 1992 .aastal.
 

 

Toimetaja: KRISTI LAANE